Pepleri 34 stuudio 11

good really good

fire alarm

Ainuke meeldiv aspekt oli asukoht ja mõned toredad inimesed seal majast, kes olid abivalmid tekkinud mure lahendamisel ja kaasaelamisel.

Parkimine. Kuna maja Pepleri 34 taga on olemas parkla, mis kuulub selle majale ning puudus igasugune sissesõidu keelav märk ja teavitus selle kohta, et parkla pole mõeldud majutuskoha klientidele, siis heausklikult sõitsin avatud tõkkepuuga parklasse ning heausklikult jätsin autot turvalisse parklasse. Auto kättesaamisega läks meeletu aeg, 2-25 tundi, närvikulu ja arve 49,60 eurot, selle eest, et kohale sõitis parkimist korraldav firma Kvatro ja avas tõkkepuu, mille tulemusena oli võimalik autoga parklast lahkuda. Kuna puudus igasugune teavitus selle kohta, siis mina ei nõustu kohaldatud meedega. See sai määratud üürileandjale, aga mina pole tahtlikult midagi rikkunud. Vestlusest maja ühe korteri üürileandjaga selgus, et see on seal majas pidev probleem klientidega. Leian, et maja omanik peaks leidma konstruktiivse lahenduse ja vastava sissesõidu keelavamärgi paigaldama, et vältida edaspidiseid vaidlusi.

Hea asukoht, mugav sisenemine

Voodi kitsas, pigem mõeldud ühele külastajale kui kahele.

Meeldis hosteli asukoht, bussipeatused lähedal.

Minu kogemus selle hosteliga ja suhtlus omanikuga ei olnud just kõige parem. Ukselink oli mõlemalt poolt kinnitatud ühe kruviga ja loksus, kartsin, et võin jääda sinna lukustatuks. Aknaruloo ei töötanud - nöör kukkus välja ja akent kinni ei saanud, tolm kappidel, kellegi hambahari ja teised asjad olid duširuumis. Mul oli tunne, et olen teise inimesega koos ühes ruumis - vastik. Valamu sees oli kellegi karv/juuksed. Rätikud puhtad, aga nii vanad, pleedid, tekk ja padjad haisevad, ei saanud väga aru kas olid puhtad. Televiisor ei töötanud. Riidepuu alt tulid ka mingid esemed välja. Toas oli jahe, radikas töötas minimaalselt. Võib - olla kellegi jaoks 45 eurot ei ole raha , minu jaoks on ning ma soovin raha tagasi saada sellise ebaviisaka teenuse eest! Mind veel sõimati läbi ja ajati nutma, et miks ma viskasin võtme all olavasse postkasti (kuna ise ei ole vastanud minu kirjale (ei helistanud - ei tahtnud tülitada ja oli väga kiire) ja instruktsiooni polnud kuidas käituda sellises olukorras. Võtmekasti sain lahti, aga siis ei saanud seda mitte kuidagi sulgeda, naabrid aitasid, minu saatja aitas, aga tulemuseta. Kui oleksin sinna võtme jätnud, siis oleksin jälle süüdi, et jätsin võtme võtmekappi, mis ei sulgu. Kohtan sellist suhtumist esimest korda. Liia S.

Asukoht oli kesklinnas. Olemas oli veekeetja, külmkapp.

Tuba oli väga väike. Magamisasemeks oli kitsas diivanvoodi ühe teki ja ühe linaga. Kuna ööbijad ei olnud sugulased ega paar, tekitas see asjaolu natuke ebamugavust.